Lihtne maiustus

Avastasin Cherrapeno blogist väga mõnusa ja lihtsa maiuse, mis meenutab natuke meie Kass Arturit. Ma muidugi valisin lihtsama tee ja tegin väiksed kuubikud, aga Cherrapeno blogis olevad lumememmed näevad ikka vahvad välja küll.

Vesivannis sulatada:
60g võid100g piimasokolaadi
225g iirise komme (soovitan kalevi iiriseid, sest need sulasid mõnusamalt kui välismaa omad :))

Iirised :)

Suur sulamine on kohe algamas

Kui eelnevad on sulatatud, siis lisada:

150g riisihelbeid ehk siis hommikusöögihelbed (proovisin nii eesti omadega, kui välismaa omadega, eesti omad on mõnusalt seest ka tumedad ja selle tõttu meeldisid mulle rohkem, aga mõlemaga on maitse hea)

Ja kogu mass tuleks käpelt küpsetuspaberiga vooderdatud vormi suruda (enne kui tahenema hakkab). Kui soovida paksemaid tükikesi, siis väiksem karp ja kui õhemaid, siis võib vabalt ka kandikule või ahjuplaadile suruda. Kui mass on maha jahtunud, siis lõigata soovitud kujuga kuubikud :)

Siin siis on kodumaised riisihelbed koos muu kraamiga karpi surutud

Siin ma proovisin sama maiust nisuhelvestega ja ka nii on väga-väga hea

Suvelõpu moosid

Sel suvel sattusin ma vaimustusse kõiksugu marjadest ja viljadest ning kui neid enam toorelt süüa ei jaksanud, siis tuli kõik purki toppida ehk siis moosikeetmine täies hoos :)

Niisiis, mis ma teinud olen: mustikamoosi, 2 laari mustasõstramoosi, tikrimoosi ja 2 laari õunamoosi (plaan oli ka kirsimoosi teha, aga need sai kogemata hoopis suureks koogiks tehtud :)) ning muidugi sai tehtud ka õunamahla, mida ma natuke ka kuumutasin :p

Minu moosid: õun ingveriga, tikker ja rabarber, õun ja arooni ning mustsõstar või mustikas (mul pole õrna aimugi kumb, sest ma muidugi ei viitsinud purkidele silte panna ning mõlemad on sellised tumedad :))

Mustikamoos sai tehtud puhtalt ainult mustikatest - mustikaid lihtsalt ei saa millegagi solkida :) Potti nats vett alla, mustikad peale ja keema. Keeta nii kaua kuni saab soovitud konsistentsi (mulle meeldib kui mõned marjad terveks jäävad :)) ning siis panna suhkur ja keeta veel umbes 10 minti. Nüüd on see tähtsaim küsimus, palju suhkrut :p Vot seda ma enam ei mäleta, aga mustikatele panin moosisuhkrut, lihtsalt igaks juhuks :) Vist on umbes nii, et liitri moosi kohta 200g suhkrut (selle tarkuse olen nüüd kuskilt külge saanud, aga esimesi laare tehes ma seda küll veel ei teadnud :))

Mustsõstramoosid tegin mõlemal korral koos punasesõstraga, sest ainult mustadest pidavat jääma nats mõru olema (või midagi sellist). Esimeses laaris oli mul punaseid nats rohkem kui teises, aga ikkagi oli mustisõstraid tunduvalt rohkem (teises laaris oli 3l marjade kohta umbes peotäis punaseid :p). Sama valmistamine nagu mustikate puhul.

Tikri-rabarberimoos oli selline väga üllatav kooslus. Ise poleks küll selliseid asju kokku pannud, aga tädi soovitas ja kui juba tema soovitab, siis peab proovima. Vahekord oli umbes nii: 1.5l tikreid ning 3 vart rabarbereid (kuna rabarberite hooaeg oli juba enamvähem läbi, siis võtsin uuemad ja peenemad varred) ja neile läks juurde järsku 200-300g suhkrut. Teguviis oli järgmine: tikrid (otsad lõikasin kääridega ära) ja rabarberi tükid blenderisse ning tulemuseks saab sellise rohelise möga :p Nagu kiivipüree: roheline ja pisikesed mustad täpid :) Möga ajada keema ja keeta nats aega, siis lisada suhkur (üllatus-üllatus, möga läks läbipaistvaks :p), keeta veel üks 10 minti ja ongi moos valmis :)

Õuna-arooniamoosi idee sain sellest, et alati on õuna-arooniamahl parem kui lihtsalt õunamahl ja seda lihtsalt selle pärast mahl on ilusamat punast värvi. Seega miks mitte teha seda ka moosiga :) Kuidas täpselt teha, seda lugesin Sille toidublogist ja ma umbestäpselt seda ka järgisin. Lõigu, keeda, suruda läbi sõla, uuesti potti ja keema, lisa suhkur, keeda veel ja moos ongi valmis. Aga kui aus olla, siis mina seda läbi sõela surumist rohkem küll teha ei viitsi.. ma pigem koorin õunad ära ja lasen pärast blenderist läbi.

Õunamoos ingveri ja kardemoniga idee tuli ka ühest toidublogist. Oi kui mõnus moos tuli :) Mul oli umbes 4l kooritud ja puhastatud õunatükke, neid keetsin ikka tükk aega, aga nad ei tahtnud päris katki minna, seega lõpuks panin kõik ikkagi blenderisse ja lasin püreeks. Lisasin suhkru (3.5 dl või nats rohkem), riivitud ingveri (umbes 1 spl või nats rohkem) ning lisasin ka kardemoni (raputasin lihtsalt purgist). See lõhn on ikka mega ja maitse on ka väga mõnus. Kui ingver ei meeldi, siis soovitan nats vähem panna (või üldse mitte panna), aga mulle meeldib :p

Viimase õunamoosi laari purgitamine :)

Niisiis, moos on valmis, aga purgid ja kaaned :) Mulle meeldivad pisikesed purgi (ma mõtlen siin 500ml/g või väiksemad), aga miskipärast on neid alati puudu ja leidub ikka mingeid suuremaid :) Purke ma kuumutan mikros, lihtsalt purgid mikrosse, kuumus sisse, mingi 1-2minutit ja ongi kuumad (loodan, et aitab :p). Siis kuum moos sisse, üritades mitte kogu purki ära mökerdada, sest kuskilt blogist lugesin, et kui moos purgi väljapoole jääb, siis võib ka hallitama minna ja kaane alt purki kobida :) Kaantega on mul oma trikk (emme õpetas), kaane sisse valan piiritust ja raputan natuke... ülejäägi valan järgmise kaane sisse ja keerangi kaane purgile peale :) Lihtne. Eks paistab kuidas säilivad. Aga kuna ma teen korraga nii vähe moosi (1-2 liitrit), siis usun, et enne suve on kõik otsas :p

Moositegemine on mõnna :)

EDIT (29.05.2010): Kõige paremad on ikka mustasõstra- ja mustikamoosid -> need on kõik otsas, veel on paar purki õuna ja tikrit :)

Kanaari saared ehk suvepuhkus 2009

Selle aasta suvepuhkus on siis tehtud :) Sai käidud Kanaari saartel ja seejärel paar päeva Londonis ringi luusitud.
Esimese laksuga sain siis üles vaid Kanaari saartel tehtud pildid: eve.planet.ee/July2009

Eks üritan lähiajal ka Londoni pildid üles panna ning ka väikse jutu kokku kirjutada :)

Tuunikala-muna võileivatort

Et suvine olla, siis tegin võileivatordi ja täitsa hästi tuli välja. Oluline on vist just see, et tuleb eelmise päeval valmis teha, siis jõuab mõnusalt läbi imbuda.

Retsept on pärit Kokkama toidublogist
Aa, ühekorra tegin ühe kihi ka Feliksi hapukurgi-sinepi salatiga -> andis ka hästi huvitava ja mõnusa nüansi :)

Suitsuvorsti-paprika näksid

Sünna puhul küpsetasin jällegi suure plaadi koogi ja juhuslikult sattusin lehttaigna ostmisel hoogu ning seda jäi üle. Midagi ei saa ju ometi raisku lasta ning tegin sellised pisikesed näksid:
* lehttainas ühukeseks rullida
* peale laotada suitsuvorsti viilud (ostsin viilutatud, nii head õhukesed :))
* ja veel paprika ribad
* keerata rulli ja lõigata viilud
* viilud nats lömmi vajutada ja ahjuplaadile
* määrisin munaga ja küpsetamine võib alata
(ma küll ei mäleta enam mis kuumusel ja kui kaua, aga eks ma kuskil 175-200 kraadi juures hoidsin ning nii kaua kui valmis tunduvad :))

Hästi mõnusad, paprika annab mõnusat mahlakust

Rabarberi-kohupiima plaadikoogid

Rabarberi hooaja puhul tegin päris mitu korda suuri plaadikooke ja miskipärast alati kohupiimaga. No kohupiim on lihtsalt niiiiiii hea. Aga iga kord sai ikkagi natuke erinev tehtud :)

Niisiis, mismoodi teha kohupiima-rabarberi plaadikooki :) Vell, mu kõige lihtsam vastus on: tujude järgi :)
Põhi: mõnikord tuleb minna kõige lihtsama vastupanu teed ja osta poest kas siis muretaingen või lehttaingen ning see siis plaadi peale laiali ajada. Vahel muidugi teen ise muretaigna, kust osaliselt jätan tainast siis alles ka peale raputamiseks.
Kohupiima kihi teen ma suht nii: üks paki kohupiim (või ricota) ning üks vedelam kohupiim (umbes 400g), need segan kokku ja lisan 2-3 muna ning vahel ka tärklist ja muidugi ka suhkrut (vahel asendasin vedela kohupiima hapukoorega). Vastavalt tujudele lisan ka maitseaineid: vaniljesuhkur, kaneel, muskaat, kardemon.
Rabarberi kihiks tükeldan rabarberi ning lisan sellele suhkrut, kaneeli ja vahel ka sidrunit ning lasen seista - nii tuleb vedelik välja. Enne kohupiima kihile lisamist pigistan nii palju mahla välja kui saan (lihtsalt võtan peotäie rabarbereid ja pigistan rusika kokku :)).
NB! Vahel panin rabarberile juurde ka sõbrad maasikad :)
Kaunistuskiht tuleb ka tunde järgi (vahel ei tee üldse), aga siinsete piltide peal olen teinud ruudukesi, mis lehttaigna äärest lõikasin ja siis kokku punusin, samuti olen lihtsalt muretainast nats jahusemaks teinud ja siis peale pudistanud :)

See on siis muretaigna põhjaga ja peale on ka puru tehtud

Lehttaigna põhjal kohupiimakoogi tükikesed minu sünnipäeval (õues maitseb kõik palju paremini kui toas :))

Jäätis

Juhuslikult komistasin sellise retsepti otsa:

Chocolate, Banana and Baileys Ice Cream
Retsept on Cherrapeno blogist

2oz (55g) dark or milk chocolate, broken into squares (kasutasin tavalist Annekese soksi)
3 tablespoons (40 ml) milk, whole or low fat (tavalist 2.5% piima)
3 tablespoons (40 ml) cream (vahukoort :p)
6 tablespoons (80 ml) Baileys Irish Cream liqueur (kasutasin kodumaist Vana Tallinna koorekat, šokolaadi oma oli)
1 medium banana, peeled and thickly sliced
1 tablespoon (15 ml) dark rum

Melt the chocolate with the cream and milk in a microwave, stirring every 15 seconds - or melt in a bowl over a pan of simmering water. Using a blender, blend the melted chocolate/ cream/ milk mixture, the Baileys, the banana and the rum (or Frangelico) until smooth. Pour into the chocolate shells, or other moulds or even a plastic container and freeze for at least 4 hours.

Ja oh seda rõõmu :) Tulemus on jummala hea ja täitsa nagu jäätis :) Tegu on suht kange jäätisega, lastele päris ei soovitaks :p

Isetehtud jäts

Tatra-hakklihakotletid

Hmm, üks päev tuli mul hull tatra isu ja nii ma siis asusin netis sobrama ja sattusin sellise retsepti peale. Natuke muidugi modisin :) Retsept tuli siis selline:

2 kotikest (vist 2x125g) tatart
400 g hakkliha
maitseaineid hakklihale (soola, pipart, paprikat jne :p)
1 praetud sibul
2 muna
2 spl riivsaia segusse
riivsai paneerimiseks

Keedetud tatrale lisada hakkliha, hakitud praetud sibul, munad, riivsai, sool, segada korralikult läbi, paneerida riivsaias. Kuna kotletisegu on üsna vedel, on lihtsam paneerida selliselt, et võtta kotletitainas peopessa ja siis teise käega tõsta sinna peale riivsaia, siis keerata käe peal kotlet teistpidi ja panna ka teisele poole riivsaia. Praadida kotletid, tegin seda õlisel ahjuplaadil 200-kraadises kuumuses. (selgitus siis Sille toidublogist, tegin suht samamoodi... osad kotletid praadisin tavaliselt pannil ja kui aus olla, siis praetud variant meeldis mulle rohkem - ahjus tehtud tulid kuidagi kõvema koorikuga, arvatavasti vähese õli viga :p)

Tatra armastajate kindlasti sobiv toit :)

Apelsinimuffinid

Miskipärast on siia kirjutamata jäänud muffinite retsept, mida olen vist kõige rohkem meisterdanud (tädi Lia raamatust Muffinid) -> ülimalt lihtsad ja äärmiselt maitsvad muffinid tulevad :)


Retsept:
1 suure apelsini koor
1 dl apelsinimahla (värskelt pressitud, umbes 2 keskmist apelsini)
2 muna
1.5 dl suhkrut (ma panen tavaliselt vähem, umbes 1dl)
100g sulatatud võid/margariini
3 dl jahu
1.5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut

Vahusta munad suhkruga, lisa leige rasvaine.
Segada omavahel kuivained ja riivitud apelsinikoor.
Sega vaheldumisi munad, kuivained ja apelsinimahl (ma usun, et nende muffinite puhul kehtib fakt, et mida vähem segada, seda parem :))

200 kraadi 12-15 minutit

Lihtsad, aga maitsvad :)

Maasikad, kohupiim ja shampus

Täitsa müstika, aga maasikad on juba maasikate maitsega :) Ehk siis kuna oli natuke tähistada vaja, siis oli lihtne otsus - tuleb midagi hääd valmistada. Lappasin mingit tädi kokaraamatut (Kohupiima- ja kodujuusturaamat) ja silma jäi sellline retsept:

Maasika-tiramisu

500g mascarponet
400g vanillikoupiimakreemi
0,5 dl suhkrut
2 apelsini mahl
4 sl apelsinilikööri (näiteks Cointreau)
100g Savoiardi biskviitküpsiseid
200g maasikaid

Sega ühes kausis mascarpone, kohupiim ja suhkur ning teises kausis apelsinimahl ja liköör. Sega pool mahlast kohupiima hulka.
Murra küpsised pooleks ja immuta mahlasegus.
Tõsta iga pokaali põhja 2 poolikut küpsist, vala peale kiht kreemi ja kata viilutatud maasikatega. Korda kihte.
Lase külmkapis maitsestuda 30 minutit ja kaunista maasikatega.

---------------------------------------------

Natuke sai muidugi omaloomingut tehtud:
* 500g mascarpone asemel panin väikse karbi maitsestamata toorjuustu (sama suur karp nagu toorjuustul ;))
* maitsestamata kohupiimakreem oli, seega panin vanillisuhkrut sisse
* küpsisteks panin tavalisi keelekese küpsiseid, sobisid väga hästi

Tulemus oli superhää, eriti kui magustoidu juurde veel maasikatega shampust mekkida :)

Selline nägi välja pidulaud (shampus maasikatega, maasikad ja maasika-kohupiima magustoit)

Austria 2009

This year was time to go to Austria again. To the mountains, of course :) To slide down with snowboard, of course :)

Life cannot get better than this :)

Mountain
So this year we didn't go very far from home - every day only like 1 hour of driving :p So we stayed in Styria, Schladming area.
My favorite place this year was Reiteralm. Best slopes where: 1, 2, 3 and 5. Biggest surprise for me was that I liked black slope (nr 2), it wasn't cleaned, so the snow was higher than my knees :) I guess it wasn't much snowboarding but more laughing and trying to find out where the sky is :) After those three times that I came down from there I was totally beat, but very-very happy.

I'm ready to go down the black slope, jepiiiajee :p

Me and Kerttu resting (it's not easy coming down the black slope :))

The best thing that happened: I can now say that I can snowboard :P At least that is what I believe and for me, that is the most important thing. There is no other feeling like that in the hole world.

Me and Tiina, ready to rumble :D

Statistics
This year it was possible to get the statistics for every used ticket. I guess the system is like this: system calculates the downhill statistics from the lifts you have taken up hill :)

My overall summary statistics for those 4 skiing days:
* Used 43 Lifts
* Overall vertical meters: 18 420 m
* approx. downhill distance: 85 750 m (best day was 29 km :p)

I even tried the speedometer (or what ever this thing is called) and the top speed for me was 45 km/h. Well, I guess it's not that impressive but for me it was enough. Maybe next year I'll manage to go down faster :p

Snow
There was much more snow than two years ago. For example, last time I was there, there was almost no snow around the house, but this year there was so much that we couldn't even see out of our bathroom window. Not even a glimpse of sky :P

It is miraculous how the snow cleaning is organized - even small villages are cleaned every day. In comparison, in Estonia they cannot even manage to clean the capital :p But now back to Austria. Snowplows are great... and scary, as we found out ourselves. It had been snowing almost all day and we where a little worried if we manage to get to our house or not (the snowplow had broken down last night as we were snowed in in the morning for like an our before smaller tractor cleaned the road). So we where driving home and feeling extremely happy as the road was totally clean, when there was a small light coming toward us (oh, I forgot to mention that the road was hardly as wide for one car). A little panic went though our heads as we saw a small snowplow coming toward us at full speed :) Luckily Robert had quick reflexes and back down the narrow road. Finally the snowplow was able to slow down and we find a place to pass each other. Enough excitement for one day :)

Every day started with shovelling the snow so we could drive the car out of the garage :) As you can see there is quite a lot of snow :p

Our car with the chains on. Putting them on and taking them off was a interesting event (especially for me as I always only watched :))

Flights
Well, one would think that with the economy crisis and all, the planes would be half empty and more room for me :) But no, flights were totally full and for one flight, I had to sit between 2 totalnon-attractive guys :D At least there food on every flight, even EstonianAir is serving food now :p
Another big part of flights and airports is lost baggage :) Luckily it didn't happen to me but it's still quite uncomfortable to receive your baggage in the middle of the vacation. At least Kerttu was smart enough to pack necessary things to carry on and we didn't have to miss a day on the mountain.

Party
We had Robert's and Kerttu's 72nd birthday party :p They made verryyy good cake. Mmmm

Porgandimuffinid pekanipähklitega vol 2

Esimeses Porgandimuffinid pekanipähklitega variandis mainisin, et tahan proovida ka teist varianti nende tegemisest, siis nüüd tegin selle ära.

---- Algne retsept ----

Koostis:

5 dl nisujahu

2 tl söögisoodat

2 tl jahvatatud kaneeli

0.25 tl soola

3 dl suhkrut

5 dl riivitud porgandit

1.25 dl pekanipähkleid

1.25 dl rosinaid

4 sl kookoshelbeid

3 suurt muna

2.4 kuni 2.5 dl maisiõli

2 tl vanilliekstrakti

1 Granny Smith õuna

Valmistamine:

Sõelu jahu, sooda, kaneel ja sool kaussi, lisa suhkur. Lisa jämedalt riivitud porgandid, hakitud pekaanpähklid, rosinad ja kookoshelbed ning sega hoolega.

Klopi teises kausis munad, õli ja vanill. Riivi kooritud õun jämeda riiviga, lisa õlisegule. Sega kõik kergelt jahusegu hulka.

Jaota tainas õlitatud muffinivormidesse, nii et vormid oleksid 3/4 ulatuses täidetud.

Küpseta 175-kraadise ahju keskosas 15-20 minutit, kuni muffinid on kenasti kerkinud ja muffini keskele torgatud varras puhtaks jääb.

Lase muffinitel veidi vormis jahtuda, seejärel tõsta restile jahtuma.

Muffinid säilivad toatemperatuuril õhukindlas karbis kuni 5 päeva.

-----------------------

Minu muudatused:

* lisaks kaneelile panin ka 0.25 tl jahvatatud kardemoni

* suhkrut panin nats vähem, umbes 2.5 dl

* lisaks pekanipähklile panin ka kreeka pähkleid, kokku umbes 1.5 dl pähkleid

* rosinaid ei pannud (lihtsalt selle pärast, et mulle nad ei meeldi)

* vanilliekstrakti asemel panin vanillisuhkru

Retsepti järgi peaks saama 18 muffinit, mina sain 16 keskmist ja 24 pisikest (ehk siis 2 plaaditäit + veel 4 :p)

Minu arvamus: vol 1 retseptist on parem :) Aga selle kogusega on mõnus teha, kui soov 2 plaaditäit saada :p Järgmisel korral paneksin ikkagi kookoshelveste asemel mandlilaastud ja õuna jätaks ära

Porgandimuffinid pekanipähklitega

Avastasin toidublogisid uurides järjekordse hääde muffinite retsepti: porgandi-pekanimuffinid

Kuigi retsepti juures on mainitud, et saab 12 muffinit, siis mul õnnestus ikkagi rohkem saada :) Aga õnneks on mul silikoonist muffinivormid ka ning sain vabalt paar tükki juurde teha.

------ Retsept --------
4 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,2 tl soola
2 tl kaneeli
2,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
4 dl riivitud porgandit
1 dl hakitud pekanipähkleid
0,75 dl mandlilaaste
2 muna
2 dl maisiõli
0,75 dl piima

Sega omavahel kuivained, riivi porgand ja haki pekanipähklid. Sega kuivained porgandi, riivitud porgandi ja mandlilaastudega. Vahusta munad, lisa maisiõli. Vala munasegu kuivale segule koos piimaga juurde ja sega õrnalt ühtlaseks. Soovi korral vajuta kaunistuseks igale muffinile pähkel.
Küpseta 180 kraadi juures 20-25 min.

---------------------------------------

Muutsin retsepti veel nii palju, et lisasin lisaks pekanipähklitele ka kreeka pähkleid ehk siis kokku tulid väääga mõnusad pähklised muffinid.

Olen neid muffineid juba 2x teinud... mmmmm....

Järgmine kord proovin teha algse retsepti järgi, siis panen pilte ka, eelmistel kordadel suutsin vist muffinid enne ära süüa kui piltide tegemiseks läks (kuigi mulle nagu meenub, et tegin pilte... pean otsima :D)

Õlleküpsised

Lõpuks ma jõudsin nii kaugele, et proovisin ära õlleküpsised. Idee panna õlut toidu sisse on mulle alati imelik tundunud (ma ei joo õlut), aga just see oli põhjus, miks ma tahtsin need küpsised ära proovida :) Retsept on pärit tädi Lia kokaraamatust "Pereköögi kokaraamat"

Kuna õlle kasutamine on uudne, siis jälgisin sel korral retsepti (või noh, vähemalt oli plaanis :)).

Tainas: 

400g võid (või margariini)

6 dl nisujahu

2 dl õlut

Rullimiseks: 

0.5 dl jahu (see on retsepti järgi kogus, mul pole õrna aimugi, kui palju mul läks :p)

Peale: 

2 dl suhkrut

3 sl kaneeli

(need on siis retsepti järgi kogused, ma tegin tunde järgi ning lisasin lisaks kaneelile ka kardemoni)

Tegevused:

Toasoe või (ma kasutasin margariini), jahu ja õlu segada taignaks (ma panin nats soola ka, kuna tundus muidu nii mage :)) ja panna 30-60 minutiks külma. Mul sai esimene laar külmas olla umbes 30 minutit, siis tuli esimene külaline ja oli aeg küpsiseid teha :p

Seejärel siis küpsiste vorpimine: jahu lauale, ports tainast jahule ja siis veel jahu peale ning rullimine võis alata. Üritada rullida tainas ühe paksuseks (või õigemini õhukeseks), sest mul jäid ääred alati õhemad ning lõpuks olid osad küpsised väga "nunnud" (ehk siis nats kõrbenud :p). Kui tainas rullitud, siis vorpida küpsised. Ma kasutasin selleks viinapitsi, aga kui on, siis võib kasutada ka piparkoogivorme. 

Retsepti järgi peaks nüüd küpsise kastma suhkru-kaneeli segusse ja siis pannile panema, mul see aga ei õnnestunud - midagi ei jäänud küpsisele külge :p Seega panin edasi tunde järgi :p Ehk siis ladusin küpsised pannile, määrisin muna-piima seguga ja raputasin siis suhkru-kaneeli-kardemoni segu peale. Ma korra proovisin ilma muna-piima seguta ka, aga siis mulle tundus, et ei kerkinud üldse nii hästi, aga ma ei tea kas see oli segu puudumine või midagi muud. Igal juhul edasi määrasin kõik küpsised seguga üle :p

200 kraadi juures 10-15 minutit (ehk siis nii kaua kuni ilusad välja näevad :p)

Tegemise käigus tuli tegelt hea idee, et vabalt võiks neid küpsiseid teha ka juustuga - taignas pole ju suhkrut sees.

Kogus: retsepti järgi peaks tulema 60-70 tükki, mul tuli vist küll miljon :D Küpsetasin mingi 8 plaaditäit kindlalt (võib-olla mõni veel, lugemine läks sassi) ja mul oli ühe plaadi peal umbes 35 :p

Nii uskumatu kui see ka pole, siis küpsised meenutavadki natuke lehttainast, mõnusalt õhulised ja hästi head :)

Täeindus 29.03: J proovis ka neid küspiseid teha ja tulid ka väga hääd :) Ta siis tegi pooled juustu ja basiilikuga (isegi mulle maitsesid, kuigi ma juustu armastaja pole :p). Ainuke asi oli see, et küpsiseid ei kerkinud väga (ok, algul olevat kerkinud, aga siis vajusid kokku :p) - ma ju ütlesin, et tuleb munaga määrida :p Don't know tegelt :p

Vajadused ja pasteedisaiad

Mu isa on tulihingeline uskuja, et keha annab teada, mis tal vaja on. Näiteks kui haigus hakkab ligitikkuma, siis teab täpselt, et peab pitsi pipraviina ära jooma :) (kui palju see haiguste vastu aitab, seda teab ainult tema, aga ega ta just väga tihti haige ole)

Mina just väga tihti vajadust pipraviina järgi ei tunne (elus umbes 2 korda olen ikka proovinud küll :)), aga usun, et kui ikka väga suur isu millegi järgi tuleb, siis tuleb sellele alluda. Ju siis on vaja :) Näiteks käib mul kohati peal hull vajadus sweetisid, apelsine ja greipe süüa. Lihtsalt on selline tunne, et peab ja ma söön ka - ju siis on C-vitamiini puudus või midagi sellist :) Pealegi, maitsevad ju tsitruselised hästi.

Praegu näiteks on mul aga isu küüslaugu järele. Mul pole õrna aimugi, mille vastu ma võitlen, aga loodan, et aitab :) Peale kõiksugu toitude sisse küüslaugu toppimise, avastasin, et ülihea on pasteedisai küüslauguga. Mina teen nii:
* sai tuleks ära röstida (kuna mul rösterit ei ole, siis kasutan selleks ahju: ahi panna grillimise reziimi ja ajada kuumaks, saiad panna pannile ja setada ahjus kõige kõrgemale, kohe grilli alla ning küpsetada natuke mõlemalt poolt - jälgida, et enne söetabletiks muutumist ikka välja võtta :))
* saiad ahjust välja ja kohe küüslauguga üle tõmmata. Küüslaugu küünel lõigata üks ots ära ja sellega tõmmata üle saia: 1-2 korda tõmmates jääb väga kerge maitse (peaaegu, et ei tunnegi), 3-4 korda tõmmates on juba mõnusalt küüslauku tunda (rohkem ma pole proovinud :))
* küüslaugu saiade peale määrida pasteeti
* proovisin ka nii, et määrisin veel pasteedi peale küüslaugu kastet - tõeline küüslaugu üleküllus :)
* kõrvale veel midagi värsket ka: paprika sobib ülihästi ning muidugi ka progand
Mmmm, hea et ma just nende saiade söömise lõpetasin ja kõht mõnusalt täis on :)

Lauatamine Kuutsekal

Heiparalla, eelmisest postitusest on tükk-tükk aega möödas, kuid eluke on ikka oma radapidi kulgenud. Täna siis juhtus jälle midagi sellist, millest tahaks kirjutada :)

Avastasin taaskord, et Eesti talv on ikka väääääga ilus. Seekord sattusin ekspromt idee korras Kuutsemäele lauatama -> laupäeva õhtul öeldi, et pühapäeva hommikul peab kell 8 stardivalmis olema ja minek. Mõeldud-tehtud.
See 200+ kilomeetrit ei tundunudki niiii pikk, kui tavaline Tartusse minek :) Vist oli asi selles, et terve tee keerles jutt lauatamise-lume-talve ümber. Ka tagasitulek polnud kõige hullem - väsimus oli küll peal, kuid meel hää :)

Ma pole kunagi Kuutsekal normaalselt sõita saanud - elu esimesed lauakatsetused 4 aastat tagasi tegin küll seal, kuid siis tähendas see seda, et ronisin poolele nõlvale ja liuglesin tagakandil alla :) Nüüd siis sai ikka ausalt mäepilet ka lunastatud ning täie hooga üles-alla liigutud. Kui päris aus olla, siis ma arvasin, et Kuutsekas on hullem urgas kui ta tegelt oli :$ Enamus ajast olin tagumisel parempoolsel nõlval (Porikraavi vist :)) ja see oli täitsa mõnus. Kummalt poolt kuuske nüüd minna? See oli päeva kõige raskem küsimus :)
Eks see 500+ meetrine laskumine on ikka lühike küll - enamus ajast kulub ankru küljes rippumisele, aga ikkagi, parem kui mitte midagi :) Mina jäin rahule ja minu jaoks on see kõige olulisem :)