Lõpuks ometi leidsin talve - Rootsist. Ehk siis toimus suusa/lauareis Aresse, veebruar 2008 (minu esimene reis Rootsi :))
Kuigi Eestis sel aastal lund näha pole olnud (see ei loe kui lörtsi on sadanud), siis Ares oli lund metsikult, majadel olid lumemütsid peas, teed libedad ja tee ääres hanged ning mis kõige tähtsam - laskumised olid lumised :)
Siin pildil on näha meie onnikest - sellest majast oli meil 1/4, toad olid imetillukesed, aga selle eest saun soe ja köögis pliit töötas :) Asukoht oli muidugi ka suht hää - paar sammu ja saidki ankruga tipu poole liikuma hakata
Kohustuslik grupikas ehk siis püsti seisavad: Sigrid, Gerli, Kadi, Aive ja maapinnale lähemal: Kristo, Eve, Lauri ning fotograafiks on Pilvi, kes on pildil vajuna :)
Ega lauatamine pole lihtne, pidevalt peab maapinnale lähedal olema :)
See pilt tehtud üht järjekordset üle kilomeetri pikkust ankruga ülestõusu. Ares on ankruid ikka meeletult ja nad on niiiii pikad. Eks laudurid saavad aru, miks see paha on :)
Are kõige kõrgemas tipus (kuhu gondliga sai) oli ikka kõik suhteliselt jääs - see siin pildil on näiteks pisike maja :p
Kui tuult ka puhus, siis oli ülemistes punktides ikka külm-külm -> nagu päris talv :)
Meie seltskond alla poole kihutamas.
Ares ei ole väga mõtet lauaga sinistele radade minna - sinine tähendab seda, et rada on väga lauge ja kohati isegi ülesmäge, seega lauatamine raskendatud või kohati lausa võimatu (sääske närve ja hoidke nendest radadest eemale)
Minu stiilinäide :p
Tsikid poseerimas, ega siis mäel olek vaid sport ole - lõbus peab ka olema :)
Kakao teeb tuju hääks!
Kohtumine omadega
Olgu lumesadu või päiksepaiste, ikkagi on mäel hea olla - ainuüksi vaade on võrratu :) Ma ei saa aru, miks Eestis ühtegi mäge pole - see ei ole üldse aus.
Õhtune pannakate laks. Mmmmm....
Pokkeri queen - ehk siis mul õnnestus royal flush saada :)
Kuigi Eestis sel aastal lund näha pole olnud (see ei loe kui lörtsi on sadanud), siis Ares oli lund metsikult, majadel olid lumemütsid peas, teed libedad ja tee ääres hanged ning mis kõige tähtsam - laskumised olid lumised :)
Siin pildil on näha meie onnikest - sellest majast oli meil 1/4, toad olid imetillukesed, aga selle eest saun soe ja köögis pliit töötas :) Asukoht oli muidugi ka suht hää - paar sammu ja saidki ankruga tipu poole liikuma hakata
Kohustuslik grupikas ehk siis püsti seisavad: Sigrid, Gerli, Kadi, Aive ja maapinnale lähemal: Kristo, Eve, Lauri ning fotograafiks on Pilvi, kes on pildil vajuna :)
Ega lauatamine pole lihtne, pidevalt peab maapinnale lähedal olema :)See pilt tehtud üht järjekordset üle kilomeetri pikkust ankruga ülestõusu. Ares on ankruid ikka meeletult ja nad on niiiii pikad. Eks laudurid saavad aru, miks see paha on :)
Are kõige kõrgemas tipus (kuhu gondliga sai) oli ikka kõik suhteliselt jääs - see siin pildil on näiteks pisike maja :pKui tuult ka puhus, siis oli ülemistes punktides ikka külm-külm -> nagu päris talv :)
Meie seltskond alla poole kihutamas.Ares ei ole väga mõtet lauaga sinistele radade minna - sinine tähendab seda, et rada on väga lauge ja kohati isegi ülesmäge, seega lauatamine raskendatud või kohati lausa võimatu (sääske närve ja hoidke nendest radadest eemale)
Minu stiilinäide :p
Tsikid poseerimas, ega siis mäel olek vaid sport ole - lõbus peab ka olema :)
Kakao teeb tuju hääks!
Kohtumine omadegaOlgu lumesadu või päiksepaiste, ikkagi on mäel hea olla - ainuüksi vaade on võrratu :) Ma ei saa aru, miks Eestis ühtegi mäge pole - see ei ole üldse aus.
Õhtune pannakate laks. Mmmmm....
Pokkeri queen - ehk siis mul õnnestus royal flush saada :)